Kiika vokki: Martini talvine maanteeratas Genesis Day One

Neljandat talve regulaarselt talitreeninguid tegev Martin Jooksust tutvustab oma uut talveratast, mille ühekäiguline ülekanne on sel hooajal juba veidi üle 1100 kilomeetri läbi vändanud.

Parim meetod talve saabudes rattasadulast mitte maha ronimiseks on sealt mitte maha ronimine, et treeningsaali kolimata oma sportlikku harrastust mitte katkestada. Talvised olud soosivad libeduse ja soolaseguse poriga paremaks toimetulemiseks tavalisest maanteerattast veidi suurema kliirensiga raamiga ning ketaspiduritega ratast. Kliirensist on abi suurema läbimõõdu ja mustriga (ka naeltega) mantlite ning porilaudade kasutamiseks, ketaspidurite efektiivsusest märgades oludes rääkimata.

Kolm aastat olen talviti sõitnud veidi vanemat tüüpi maanteeratastega, millele 32-622 naelkummid ning porilauad alla mahtusid. Sel hooajal otsustasin vanakestest loobuda – hooldusmurede tõttu. Kuivõrd treenin enda lõbuks, ei ole mul vajadust võimalikult kerge ja kiire ratta järele. Prioriteediks seadsin hoopis vastupidavuse ja vähese hooldusvajaduse, mis säästab nii aega kui vaeva.

Võitlus pori vastu ühe käiguga

Lumi on muinasjutt ja pori on tema vastand. Lund kipub olema vähe, aga pori jagub talvest kevadesse omajagu. Kleepuvat ja nätsket bituumenisegust pori, maitsestatud korrodeeriva soolaseguga. Porilauad on sisuliselt vältimatud, kuid ei kaitse lenduva eest ka sajaprotsendiliselt. Pärast kolme talve ja kevadet kasseti, keti ja käiguvahetaja pidevat puhastamist otsustasin käikudest üldse loobuda. Pole kassetti, pole probleemi. Ketaspidurid olid sellele otsusele loogiliseks eelkäijaks.

Genesis Day One – linnarattast maanteerattaks

Day One 10 on Briti rattatootja Taiwanis valmistatud linnaratas, millel potentsiaali enamaks. Ühekäiguline, horisontaalse tagahaagiga, ketaspiduritega, juba poest tulles porilaudadega varustatud. Kroom-molübdeen- ehk terasraamiga. Mitte just sulgkaallane ja võrdlemisi lihtsa varustusega, aga mõne modifikatsiooniga mulle talviseks treenimiseks hästi sobiv.
  • Mudel: Genesis Day One 10 (2017), suurus M
  • Raam ja kahvel: kroom-molübdeen (CrMo)
  • Pidurid: ketaspidurid (Tektro)
  • Ülekanne: 42/16 (originaalis 42/17)
  • Jooksud: 25 mm laiad 622 mm pöiad, rummud kinnistel laagritel
  • Sadul: Specialized Romin Evo (originaalis Genesise sadul)
  • Porilauad: komplektis kaasas
  • Mantlid: 32-622 Suomi A10 naelkummid, 72 naela (originaalis 37-622 CST Sensamo Speedid)
  • Pedaalid: Shimano A520, SPD klõpsudega (pildil veel Look'i maantepedaalid; originaalis laiad platvormpedaalid)
  • Kaal: 11,9 kg (pildil olevas varustuses)
↑ Rattaga sõitmiseks piisab ühest käigust.


Muudatused:
  • Tirr vahetatud 17-st 16-hambase vastu
  • Keskjooksukassett vahetatud 127,5 mm laia võlliga kassetist 103 mm laia võlliga kasseti vastu, et vändad raamile lähemale ehk jalgade asend kitsamaks viia (sarnasemaks mu suvise maanteeratta omale)
  • Ketikaitse eemaldatud ning ketiratas vända siseküljelt välisküljele ketikaitse asemele tõstetud, et parandada kitsamast keskjooksukasseti võllist tingitud keti möödajooksu
  • Tõstetud lenksul ringi piduritrossid, et vasak pidur kontrolliks harjumuslikult esipidurit, mitte vastupidi – britid teevad seda asja teistpidi
  • Lenks langetatud
  • Lisatud Knog Oi kell – äge ja silmatorkamatu (ja seaduse poolt nõutud ka)
  • Paigaldatud alternatiivne tagahelkur ja spidomeeter
↑ Uue keskjooksukasseti kitsam võll viib vändad raamile ideaalselt lähedale

Sõidukogemus

Selja taga pea 1100 kilomeetrit (neist 500 jõulude ja aastavahetuse vahel), olen otsusega ühekäigulise kasuks rahul. Ülekanne 42/16 tõusudel (nt Tabasalu tõus, vana postitee tõusud Põlvamaal) takistuseks pole osutunud, kaugel sellest; vaid kiirematel laskumistel või taganttuulelõikudel sooviks kraadi võrra kangemat ülekannet, aga see ei ole mulle oluline vajadus. 113 km grupisõit Lõuna-Eestis kinnitab seda. Teisisõnu: käikudest ma puudust ei tunne. Ja pole veel juhtunud, et käiguvahetaja käiku vahetades puterdaks. Ühekäigulise hammasratta puhastamine on aga lausa lust.

Ketaspidurid (allakirjutanu esimesed) on pöiapiduritega võrreldes vaieldamatult täpsemat jõu rakendamist võimaldavad ja efektiivsemad. Porist läbi sõites pidamine ei kao ning peale sõitu pöia pealt kummilöga ka ära puhastama ei pea. Kuigi hooldust ja puhastamist vajavad ketaspiduridki. Lihtsalt oluliselt vähem.

Selle ratta geomeetria on praktiliselt identne mu suvise maanteeratta omaga. Olulisima erinevusena on Genesise lenks 20 mm kõrgemal, kuid veidi püstisem asend ongi talveoludeks parem – vähem agressiivne, rahulikum, valmis teeolude peale kiiremini reageerima. Kasutan suverattalt võetud sadulat – hea ja kindel valik.
↑ "Nähtamatu" Knogi Oi kell on praktikas ka kergliiklusteedel korduvalt marjaks ära kulunud.
↑ Täisvõllidega ja tavaliste mutritega jooksud eeldavad vajadusel kummi vahetamiseks mutrivõtme olemasolu. Kuna miinuskraadidega teeservas kummi vahetamine inspireerivalt ei kõla, olen sõidule vahetuskummi ja tööriistade kaasavõtmisest üldse loobunud. Naelkummide paks turvis ja suur muster on seni ka kummiaukudest säästnud.
↑ 42 hambaga ketiratas paiknes algselt käpa raamipoolsel küljel ning väliskülge palistas püksikaitserõngas. Ketijooksu parandamiseks pärast keskjooksukasseti vahetamist tõstsin hammasratta säärekaitse asemele. Pildil olevad pedaalid on tänaseks asendatud Shimano A520 pedaalidega, mis kasutavad SPD klõpse.
↑ Hea talvevarustuse osaks on ka soojad riided ja jalanõud. Pildil liikumises Lake'i MXZ303 talvekingad (Jooksus saadaval).

Jooksust saab osta ka Genesise rattaid (tellimisel).

Eelmine
Tee oma koosolek ja pidu Jooksus
Järgmine
Trekisõidu teemaõhtu: Team Vänt Omnium

Vastused puuduvad

Email again: